Tuli välja, et istusimegi vales kohas ja õlle jäi ka saamata aga Frankfurdist saime õnneks enam-vähem korralikult minema. Lennuk oli täiega mugav, luksusvärk noh. Suur lennuk, iga istme küljes oli oma ''telekas'' kust said filme vaadata, muusikat kuulata, mänge mängida, kaarti vaadata või isegi lennuki all olevatest kaameratest pilti vaadata live-s. Filmivalik oli ka väga suur. Ühe filmi vaatasin ära ja siis rohkem ei jaksanud. Magasin vms. Süüa sai ka 2 korda, esimesel korral oli täitsa maitsev pasta ja teisel korral lihtsalt mingi saiake vist. Juua sai ka kenasti, et tihti käidi mööda ja küsiti mis jooki soovite jne (ja valikus oli kohvist, mahlast, karastusjookidest kuni ölleni ja veinini). Nii, see pikk 14 tunnine lend (vist oli nii palju, raske meenutada enam) sai läbi ja jõudsime Sao Paolosse. Oli pime veel ja lennukiaknast linna väga ei näinud kahjuks. Siin tekkisid ka väiksemad probleemid. Eestist öeldi, et kohvrid saame siin kätte ja peame ise järgmisele lennule toimetama aga pagasivõtu kohast öeldi, et juba on järgmisel lennul. Check-in-st väideti jälle et ei ole lennukis ja peame uuesti alla kohvrite järgi minema. Lõpuks sai õnneks asi klaaritud ja kohrid olid siiski järgmisel lennul juba. Siin meid jooksutati küll natuke mõtetult ringi aga muid komplikatsioone väga ei tekkinud ja saimegi lennule Rio de Janeirosse! See oli pisut lühem lend, tund v kaks umbes. Jõudsime valges ja lennukist oli super vaade linnale ja Brasiilia randadele jne. Hästi õnnelikud olime kui oma pagaseid lõpuks lindil nägime ja teadsime, et nüüd on kõik korras. Siin tulid meile vastu mõned YFU-kad. 1 vabatahtlik ja 3-4 teist õpilast, kes oma lendu ootasid. Kristiinal vedas, pidi vaid tunnikese ootama kuni tema lend Campinasse läks ja temaga koos läks veel 1 õpilane amale lennule. Mina pidin seevastu ootama lennujaamas 10 tundi ja edasi reisima üksi. Õnneks ei istunud ma terve aja üksi aga see yfu vabatahtlik ( Rui oli vist nimi aga hääldatakse Hui :D) oli minuga koos seal. Täitsa huvitav oli temaga rääkida seal, ta oli ka mingiaeg Saksamaal vahetusõpilasena käinud ja jutustas mulle Brasiiliast ja kommetest ja keelest jne jne jne. (10 tundi on pikk aeg). Korraks käisin väljas ka värsket õhku hingamas ja päikest nautimas. 20 tundi juba järjest kuskil lennujaamas  v lennukis istunud ja veidi päikest oli täitsa mõnus. Siin on küll võibolla talv aga 25+ kraadi oli ikka :) Sõin ka esimest korda Brasiilia toite. 2 korda jõudsin vahepeal süüa. 1. korral sõin mingeid riisiga ube ja liha ja salatit kõrvale. Süsteem oli nii, et oli nagu rootsi laud üles seatud, pane omale taldriku peale ära ja siis peab selle ära kaaluma ja kaalu järgi pannakse hind :D . mul tuli umbes 15 reaali hinnaks ehk 6-7 euri vist. Kuhi oli küll taldrikul suur et täitsa mõistlik hind minu meelest (mingi jook oli ka veel seal sees). Toit oli üllatavalt maitsev! Hinnad on üldiselt kõik Eestile suht sarnased. 2. korral käisin Mcdonald's-i Brasiilia versioonis rämpstoitu söömas. Bob's burgers oli vist nimi. Liha maitses naljakalt. Lõpuks tuli siiski aeg kui pidin läbi väravate minema ja üksi edasi liikuma. Istusin järgmisele lennule Brasilia poole. Sinna sain täiesti ilma probleemideta. Üksi on poole hirmuäratavam reisida (olgugi et Kristiina teadis täpselt sama palju kui ma aga lohutav oli teada et keegi sinuga koos reisib). Praegu istungi Brasilia lennujaamas, ootan lendu Palmasesse ja kirjutan seda kõike praegu notepad-i sest siin ei ole tasuta wifit. kuskil pole olnud peale Frankfurdi :S. Tegelikult mingil määral saaks netti et pileti peal oli mingi kood millega saad wifi-t kasutada aga see eeldaks registreerimist ja muud ajunussi et parem ootan kuni jõuan Palmasesse ja siis copy-paste :D Uhhh, ma olen niii väsinud, 4 erineval lennul juba olnud ja 1 tuleb veel, ära on see jooksutamine ja muretsemine tüütanud. Tahaks vaid juba ''koju'' jõuda ja voodisse visata. Korraks sattusin muresse, jäin seda kirja kirjutama ja ajataju kadus täielikult, ma kas nüüd magasin lennu maha või pardamine algab 2 minuti pärast..ju kohe saab teada :D. Lendu ei maganud maha aga ootamine oli küll väga närvesööv ja 2 minuti asemel pidi ootama terve tunni. Ärge uskuge neid aegu mis pileti peal kirjas on! Jõudsin just koju, maja on suht suur ja siin on bassein! JESS ja pere on ka täitsa äge, vanemad ei räägi inglise keelt aga sellest kõigest räägin mõni muu kord.