Täna tuli üks väike poiss mu juurde ja ütles midagi portugali keeles. Vend hakkas kõrval naerma ja tõlkis mulle, et poiss ütles: ''Kas sellel poisil on juuksed?'' Tuleb välja siin on isegi minu juuste pikkused juuksed väääga imelikud !! Aa ja siis üks tüdruk tuli meie juurde kui kuulis meid inglise keeles rääkimas, küsis siis et kas me oskame portugali keelt ja kui vend vastas jaatavalt, jalutas ta väga pettunud näoga minema :D

Vaikselt hakkab see esimene monent üle minema, kus kõik on uus, huvitav ja eksootiline. Kerge rutiin ka tekkimas, et kooli-koju-trenni-koju-magama. Igapäev palju uut ei koge ega näe enam. No ütleme et viimastel päevadel pole aega ka olnud selle jaoks eriti. Nüüd on nädalavahetus tulemas ja vaatab mis siis saab. Perega läheme kuskile üritusele homme ja sõbrad kutsusid ka kaubanduskeskusesse ja baari (sinna võib minna 16 aastaselt) ja üldse linna peale ''tšillima''.

Perest ka siis natuke lähemalt. 2 Venda. Victor (12) ja Eduardo (16). Noorem on selline tüüpiline 12 aastane ikka, energiline ja jutustab aga ta oskab olla ka kui vaja. Mulle pole siiamaani kunagi närvidele käinud. Eduardo tundub pigem selline vaiksem. Käib iga päev jõusaalis. Muidu on täitsa muhe ja ajab normaalset juttu. Ema, Tania, on nagu ema ikka. Ei oskagi midagi erilist öelda kuigi vanema-lapse suhe on täiesti teistsugune. Vahest meenutavad vanemad pigem parimaid sõpru kui midagi muud. Kõigest ollakse väga avatud ja räägitakse hästi palju ja enne magamaminekut antakse nukke või kallistatakse vms. Imelik natuke vaadata :D Isa, hehee see on küll mingi energiapomm. Teda on küll väga vähe näha et ta töö pärast tavaliselt esmaspäevast-reedeni kuskil reisil vms aga kui teda kohtab siis alati tuleb juurde, annab kätt, patsutab selja peale, räägib mingi pika jutu maha ja siis lõppu alati ''bom?''. Mis tähendab ''hea'' või ''hästi''. Ta oma sõpradega on ka pigem nagu mingi teismeline kui täiskavanu, et teevad lolle nalju (mõistuse piires ikka) ja on hästi elavad kuidagi. Polegi rohkem erilist rääkida. Täitsa normaalne pere ja olen üsna rahul siin :)

Koolist siis lugusi. Samal ajal kui poliitikud käisid vestlemas, siis mu taga istuv tüdruk hakkas laulma seda laulu ''hei I just met you and this is crazy'' oma sõbrale väga vaikse häälega. Vaatasin korra selja taha ja mõlemad hakkavad naerma. Algul ei saanud midagi aru aga siis minut-kaks hiljem küsib mu numbrit :D Pärast kui poliitikud olid lahkunud, olime ikka aulas edasi ja õpetajad küsisid mingeid küsimusi. Ma arvan et midagi sellist nagu kuidas tundus? ja oli huvitav? jne. Pole tähtis aga istusin ühe tüdrku kõrval jälle. Pole temaga sõnagi rääkinud ega mitte midagi ja järsku hakkab mu põlve kõditama :D (kardan täiega muidu seda).

Klassis on õpetaja-õpilase suhe niii teistsugune. Kui Eestis on nagu õpetaja ikka palju tähtsam jne siis siin jääb selline tunne nagu õpilased oleksid ''bossud'' või õpetaja oleks pigem nagu sõber. Näiteks jalutas kirjanduse õpetaja laudade eest läbi ja siis üks õpilane eestpingist andis talle lihtsalt laksu vastu perset. Ja mitte vaikselt et äkki kogemata vaid ikka laia käega täiega kohe (mõlemad olid naissoost muidu). Õpetaja pole sellest nagu välja teinudki ja läks tagasi tahvli juurde. Huvitav mis meie kallis õpetaja Ilves teeks selle peale :D. Siin vahetunde kui selliseid ei ole. Tunni lõpus on selline väike 5 mindine aken kus õpetajad vahetavad klasse aga õpilased koridoris ei tohi olla! Ainult kell 10.00 hakkab väike 20 mindine paus ja kell 13.00 on tunnine lõunapaus.


Klassikaaslased on väga muhedad. Aitavad mul keelt õppida ja õpetasid uue kaardimängu isegi selgeks. Väga sõbralikud. Kutsuvad mind igale poole ja uurivad millal saaksin välja tulla jne.

Inimesed kõnnivad väga aeglaselt siin. Kogu aeg olen neist mitme sammu võrra ees ja jälle pean korra seisatama. Püüdsin ka nende moodi aeglaselt jalutada aga ennem kadus tasakaal ära :D

Iga päev on lõunaks riis ubadega. IGA PÄEV. Alguses oli veel ok ja maitse polnud ka kõige hullem aga see hakkab väga ära tüütama. Vaikselt hakkavad teised toidud ka vastu käima et maitsev on küll aga kõhuga pole lood kõige paremad :/. Eile valutas lausa aga hommikuks oli õnneks parem.

Eile oli tore. Ema tuleb koju ja proovime niisama mingit juttu ajada vms ja järsku : ''aa ja sa lähed homme kooli'' kena üllatus oli suht :D Läksime siis poodi ja ostsime mulle selle kooli t-särke (mida peab koolis kandma, koolivorm nagu), vihiku ja pastakaid. Öösel ei saanud üldse magada. kogu aeg ärkasin üles ja mõtlesin et nüüd olen sisse maganud aga tegelt olin alles pool tundi-tunni maganud vms. Hommikul oli ka närv sees. Kõige hullem polnud aga kõhus keeras kenasti. Jõudsime siis kooli ja kui oma klassiukse ette jõudsin (nagu teised ootasid ukse taga kuni see lukust lahti tehti) ja põhimõtteliselt joosti tormi mu pärast. Kõik mu ümber kes oled, kust tuled jne. Tegelt kui ma nüüd mõtlen siis kõik tüdrukud käisid aga poistest võibolla 1-2 ainult. Enamus küsimused olid portugali keeles niiet midagi aru ei saanud aga õnneks on klassis (neid oli umbes 25 vms kui õieti lugesin) 3-4 tükki selliseid kes natukene inglise keelt ka oskasid ja siis tõlkisid kogu aeg. Nad olid vist mõni aeg tagasi kambaga Iirimaale läinud kuuks ajaks keelt õppima ja ju siis midagi oli kasu ka sest teised ei oska sõnagi rääkida. Läksime siis klassi ja alustasime palvetamisega. Nu ma jälle lolli näoga vahin kuskile ja midagi ei oska teha. Püüdsin inimesi kokku lugeda. Istusin kuskile suvalisse kohta maha ja kohe pandi kõik teed mu ümber kinni. Et seal on üksikud lauad ja neid on kerge liigutada. Õpetajal tekkis ka raskusi minu juurde pääsemisega. Paar minutit sain teisi ka jälgida ennem kui õpetaja rääkima hakkas ja KÕIK ainult kallistasid ja kätlesid ja tegid põse peale musi ja lennutasid üksteist ringi ja muud sellist. Väga naljakas oli. 1. tund oli füüsika. Õpetaja oli äge isegi, midagi küll ta jutust aru ei saanud aga oma kehahoiakuga ja suhtlusviisiga tundus täitsa muhe. Tunnis karjuti häästi palju ja joosti ringi. Vahest oli küll selline tunne et korda kui sellist pole olemaski aga oli ka hetki kus kõik istusid vaikselt. Millegipärast rääkisime selles tunnis kasvuhoone efektist. 2. tund: geograafia. Rääkisime Venemaast nimelt Gorbatšov-st ja Jeltsin-st midagi väga uut polnudki. Kõik ikka minu ümber ja tahtsid rääkida. Mõned poisid ka julgust kogunud :D. Siin on kord nii et õpetajad vahetavad klasse, mitte õpilased. 3. tund: kirjandus. Ikka kõik ainult puudutavad v kallistavad ja mind ka juba siis. Näiteks üks neiu tuli, võttis mult käest kinni ja tiris õpetaja laua juurde ennast tutvustama. Ja ta ikka hoidis mult käest 3-4 minutit kindlasti et terve aja kuni ma õpetajaga suhtlesin. Peale seda tundi kogunesime kõik aulasse sest täna oli eriline päev. Nimelt on linnapea valimised tulekul ja täna käisid kandidaadid küsimustele vastamas. Alguses oli üsna igav, midagi pole aru saanud aga siis järsku hakkavad kõik naerma ja nägin et üks poliitikutest läks näost väga punaseks ja hakkas nutma (no mitte täiega aga ikka pisar tuli :D ) pärast mulle üks ingliskeelt enam-vähem kõnelev neiu mainis et ta pani lihtsalt nii puusse oma kõnega/vastusega kui sai aga ma pole täpsemalt uurinud. Peale seda läksin korra koju lõunat sööma (lõuna on tähtsaim toidukord päevas muidu ja peaaegu kõik käivad kodus söömas) Peale lõunat uuesti kooli aga selleks ajaks olid inimesed juba natuke maha rahunenud et ring jäi väiksemaks jne. Ja oligi enam-vähem nii see päev, praegu olen täitsa väsinud ja lähen kohe magama aga mõned naljakad lood on veel ja ju teinepäev kirjutan nendest siis.

häbi on käia jõusaalis kui pole mitu kuud trenni teinud :D Aga muidu suht äge oli, üsna samasugune nagu Eestis ainult et inimesi oli vääga palju ja isegi isikliku treeneri sain seekord (tegelikult ta pole isiklik treener aga pigem nagu ''õpetaja'' et 1. korral kui uut kava teed siis ta juhendab sind ja istub su kõrval terve aja.

Tuleb välja et koormustesti veel teha ei saa (saab alles neljap. kuna neil kõik ajad täis) ja kohe päris trenni teha ei saa hakata aga mingi ''basic training''-ut saab ikka teha. Ka kooli kohta niipalju et praegu on veel asi lahtine aga kui nendega ei õnnestu, siis hakkan käima kuskil väga kaugel kodust ja seal hakkan käima  bussiga.

Jube, täna istusin basseini ääres 2 tundi (kella 11-13 umbes) ja olen üleni punane :D, kolisin tuppa ära praegu igaks juhuks aaga nägu on kergelt tundlik juba ja ju varsti rind läheb ka.

Käisime siis kaubamajas ja raiskasin umbes 500-600 R (kui õieti mäletan) mis teeb umbes 200-300 euri. Arvasin et läheb pisut rohkem aga tegelikult pole midagi erilist ostnud ka, ainult mõned lühikesed püksid, t-särke, päikeseprillid, plätad jne. Peale seda käisime kirikus. Polnud üldse selline vaikne igav jutlustus vms. Elav bänd oli kohal, tihti lauldi (ja laulud olid ikka sellised tempokad) ja kui räägiti, siis inimesed naersid kõik, ise pole millestki aru saanud. Kõige huvitavam oli see, et kui lõppes ja hakkasime ära minema siis kõik inimesed tulid juurde, andsid kätt ja ütlesid mingi lause (ei mäleta mis see täpselt oli aga ma arvan et midagi seoses ''jumal olgu sinuga'' vms). Ma ei ole kindel et kas olid täitsa kontvõõrad või olid pere tuttavad. Igatahes kahel-kolmel naaberpingil istujad said kõik ära käteldud ja ka pere tuttavaid üleeile õhtusest istumisest sai nähtud. Täna lähen jõusaali. Alguses pean tegema koormustesti ja siis tehakse mingi personaalne kava, kus on märgitud mida teen kui palju ja mis raskustega jne. Istun praegu üksi kodus. Teised on kõik koolis-tööl. Täna saab arvatavasti teada ka kooli kohta. Kuulsin et kool Marista (see kus mu vennad käivad ja mis mind alguses ei tahtnud võtta) on võibolla meelt muutnud ja tõsiselt kaaluvad praegu minu vastuvõtmist. Ka sellest teisest koolist, kus Soome neiu käib, peaks täna kuulma. Tuletan meelde et kool mille YFU mulle algselt leidis ei olnudki selle mõttega et seal käima hakkaksin. See oli lihtsalt selleks et oleks võimalus dokumendid ära täita ja et saaksin üldse siia tulla!

Oktoobris lähen siis pulma. See toimub pere vanas linnas 1000 km eemal ja autosõit sinna kestab 14 tundi umbes. See tuleb üsna vaevaline päev :D.

Midagi väga uut polegi täna hommikul teinud. Basseini ääres päevitasin ja ujusin ja grillisime. Sõin grillitud kanasüdant ja grillitud ananassi :D Täitsa hea oli muidu aga süda oli üsna ravane vms et palju seda süüa ei saanud. Kohe läheme poodidesse ja siis ma ei teagi mis edasi saab peale seda.

Küsisin siis nende märkide kohta ja tuleb välja et see oli kõige äärmise raja kohta vaid. Muidu käisime täna venna, isa ja ühe ta sõbraga ringi sõitmas. Jõudsime suurtele põldudele. Temperatuuri oli 44 kraadi!!!!Väga ilus oli muidu, ma ei tea kuidas see piltidelt paistab aga kohati kus oli rohelust, oli imeline vaatepilt lihtsalt. Pildid on facebook-s. Koju jõudsime umbes 19.00 paiku ja siis oli juba kottpime..eks siin ongi et 18.00 paiku hakkab hämaramaks minema ja suht kiiresti kaobki päike ära. Ikka ilma päiksepõletuseta, paar aastat tagasi oli sellel perel külas vahetusõpilane Saksamaalt, ta sai nii hullusti päikest et pere mõtles ta haiglasse viia. Homme lähme arvatavasti kuskile suurde kaubanduskeskusesse šoppama :D

Käisime isaga korra linnast väljas autotöökojas mingit asja üle vaatamas. Suure tee kõrval märk näitas 40 km/h aga meie sõitsime rahulikult 160-ga, lebo :D Alguses mõtlesin et vaatasin valesti et äkki oli 140 vms aga ei, tuli järgmine märk, ikka 40 jne. Teised liiklejad sõitsid umbes 100-ga.  Aa ja unus ennem mainida et eile hommikul oli emaga huvitav vestelda. Ta kirjutas google translate-i mingi lause ja siis ma lugesin selle ingliskeelset vastet ja vastupidi :D

Olen siin alles päeva-2 olnud aga vaikselt hakkab juba keel kohanema. Arusaamisest on veel asi kaugel aga hakkan vaikselt sõnadele piire panema, et alguses tundusid pikad jutud ühe sõnana aga enam mitte. Mõned laused saan ise ka juba suust välja. Hommikul suutsin üllatavalt pikalt isaga suhelda. Laused olid küll sellised, et kus ema on ja kuidas läheb ja mul läheb hästi jne jne jne aga uhke olen ikka enda üle :D

Linn on muidu üsna ühenäoline v vähemalt see rajoon kus ma olen. Võibolla sõitsime kogu aeg ringiratast ka aga muidu igal pool üsna pruunikas ja kuiv jne. Liiklus on üsna jõhker, no mitte et oleks väga tihe aga just palju vahelelõikamisi, järske kiirendamisi ja pidurdamisi jne, ringid on kaherealised ja teed on üldiselt hästi laiad. Kuskil keset linna sõitsime lõigul millel oli piiranguks 70 km/h. 3 realised teed oli olid enamasti, nõnda et 3 ühes suunas ja 3 vastu. Topin facebooki pilte ka natuke.

Mu pere on osa mingist grupist ja saavad kord iga paari nädala tagant kokku, juhtus nii et täna tulid nad kõik siia ( umbes 10 ringis on neid seal) ja tõid ka oma lapsed kaasa. Igas vanuses aga alguses vaatasin et vanimad olid mingid 12-13-14 vms aga ei kus, 17 ja 18 olid vanused. Mul jäi karp täitsa lahti, nad näevad ikka niii noored alles välja.

Heihei, päeval kell 2-3 paiku oli temperatuur 36 kraadi ( mul on pilt ka kui tõestust vajate) ja tuletan meelde et praegu on külm hooaeg! Käisime ema ja vennaga mulle kooli otsimas. See mile YFU oli mulle leidnud ei olnud üldse hea nende jutu järgi. Et seal pidavat olema palju pätte ja kriminaale jne et nad otsivad mulle teist kooli. Mingisuguse võibolla leidsimegi. Et üks Soome vahetusõpilane hakkas ka seal see aasta käima. Pidavat olema linna kõige raskem kool aga mind see väga vist ei puuduta :D. Esmaspäeval saan vist teada, kas võetakse vastu v mitte niiet saan veel natuke talvevaheaega nautida. Õhtu oli vabsee tšill, lebotasin basseinis, sõin väga värsket arbuusi (poole tugevam maitse mis Eestis) kuulasime muusikat. Ära pole ennast veel õnneks põletanud. Just tellisime pizzat ja täitsa hea oli :).  Homme läheme võibolla linnast välja, vaatame igast uhkeid talusi ja rantšosi jne.

Sain teada kuidas me jõulud veedame arvatavasti. Nimelt on nad pea iga aasta rentinud kuskil mere ääres, rannas rentinud puhkemaja vms ja paar päeva seal veetnud. Ei jõua ära oodata :D

Nii, pääsesin lõpuks netti. Olen kodus, hommikul kell 7 ja väljas 27 kraadi sooja. Nii äge, igal pool on kahtlaselt palju müüre, käisin vendade kooli vaatamas, seda ümbritses ka igast küljes kõrge müür, natuke ehmatas alguses kuid ju harjub ära. AAA ja meil on oma koristaja! Niii äge ja samas jälle imelik vaadata kui keegi teine su tagant kogu aeg asju koristab ja nõusi peseb jne :D

 Tuli välja, et istusimegi vales kohas ja õlle jäi ka saamata aga Frankfurdist saime õnneks enam-vähem korralikult minema. Lennuk oli täiega mugav, luksusvärk noh. Suur lennuk, iga istme küljes oli oma ''telekas'' kust said filme vaadata, muusikat kuulata, mänge mängida, kaarti vaadata või isegi lennuki all olevatest kaameratest pilti vaadata live-s. Filmivalik oli ka väga suur. Ühe filmi vaatasin ära ja siis rohkem ei jaksanud. Magasin vms. Süüa sai ka 2 korda, esimesel korral oli täitsa maitsev pasta ja teisel korral lihtsalt mingi saiake vist. Juua sai ka kenasti, et tihti käidi mööda ja küsiti mis jooki soovite jne (ja valikus oli kohvist, mahlast, karastusjookidest kuni ölleni ja veinini). Nii, see pikk 14 tunnine lend (vist oli nii palju, raske meenutada enam) sai läbi ja jõudsime Sao Paolosse. Oli pime veel ja lennukiaknast linna väga ei näinud kahjuks. Siin tekkisid ka väiksemad probleemid. Eestist öeldi, et kohvrid saame siin kätte ja peame ise järgmisele lennule toimetama aga pagasivõtu kohast öeldi, et juba on järgmisel lennul. Check-in-st väideti jälle et ei ole lennukis ja peame uuesti alla kohvrite järgi minema. Lõpuks sai õnneks asi klaaritud ja kohrid olid siiski järgmisel lennul juba. Siin meid jooksutati küll natuke mõtetult ringi aga muid komplikatsioone väga ei tekkinud ja saimegi lennule Rio de Janeirosse! See oli pisut lühem lend, tund v kaks umbes. Jõudsime valges ja lennukist oli super vaade linnale ja Brasiilia randadele jne. Hästi õnnelikud olime kui oma pagaseid lõpuks lindil nägime ja teadsime, et nüüd on kõik korras. Siin tulid meile vastu mõned YFU-kad. 1 vabatahtlik ja 3-4 teist õpilast, kes oma lendu ootasid. Kristiinal vedas, pidi vaid tunnikese ootama kuni tema lend Campinasse läks ja temaga koos läks veel 1 õpilane amale lennule. Mina pidin seevastu ootama lennujaamas 10 tundi ja edasi reisima üksi. Õnneks ei istunud ma terve aja üksi aga see yfu vabatahtlik ( Rui oli vist nimi aga hääldatakse Hui :D) oli minuga koos seal. Täitsa huvitav oli temaga rääkida seal, ta oli ka mingiaeg Saksamaal vahetusõpilasena käinud ja jutustas mulle Brasiiliast ja kommetest ja keelest jne jne jne. (10 tundi on pikk aeg). Korraks käisin väljas ka värsket õhku hingamas ja päikest nautimas. 20 tundi juba järjest kuskil lennujaamas  v lennukis istunud ja veidi päikest oli täitsa mõnus. Siin on küll võibolla talv aga 25+ kraadi oli ikka :) Sõin ka esimest korda Brasiilia toite. 2 korda jõudsin vahepeal süüa. 1. korral sõin mingeid riisiga ube ja liha ja salatit kõrvale. Süsteem oli nii, et oli nagu rootsi laud üles seatud, pane omale taldriku peale ära ja siis peab selle ära kaaluma ja kaalu järgi pannakse hind :D . mul tuli umbes 15 reaali hinnaks ehk 6-7 euri vist. Kuhi oli küll taldrikul suur et täitsa mõistlik hind minu meelest (mingi jook oli ka veel seal sees). Toit oli üllatavalt maitsev! Hinnad on üldiselt kõik Eestile suht sarnased. 2. korral käisin Mcdonald's-i Brasiilia versioonis rämpstoitu söömas. Bob's burgers oli vist nimi. Liha maitses naljakalt. Lõpuks tuli siiski aeg kui pidin läbi väravate minema ja üksi edasi liikuma. Istusin järgmisele lennule Brasilia poole. Sinna sain täiesti ilma probleemideta. Üksi on poole hirmuäratavam reisida (olgugi et Kristiina teadis täpselt sama palju kui ma aga lohutav oli teada et keegi sinuga koos reisib). Praegu istungi Brasilia lennujaamas, ootan lendu Palmasesse ja kirjutan seda kõike praegu notepad-i sest siin ei ole tasuta wifit. kuskil pole olnud peale Frankfurdi :S. Tegelikult mingil määral saaks netti et pileti peal oli mingi kood millega saad wifi-t kasutada aga see eeldaks registreerimist ja muud ajunussi et parem ootan kuni jõuan Palmasesse ja siis copy-paste :D Uhhh, ma olen niii väsinud, 4 erineval lennul juba olnud ja 1 tuleb veel, ära on see jooksutamine ja muretsemine tüütanud. Tahaks vaid juba ''koju'' jõuda ja voodisse visata. Korraks sattusin muresse, jäin seda kirja kirjutama ja ajataju kadus täielikult, ma kas nüüd magasin lennu maha või pardamine algab 2 minuti pärast..ju kohe saab teada :D. Lendu ei maganud maha aga ootamine oli küll väga närvesööv ja 2 minuti asemel pidi ootama terve tunni. Ärge uskuge neid aegu mis pileti peal kirjas on! Jõudsin just koju, maja on suht suur ja siin on bassein! JESS ja pere on ka täitsa äge, vanemad ei räägi inglise keelt aga sellest kõigest räägin mõni muu kord.

Äge lend oli, jalgadel oli kahtlaselt palju ruumi. Vaatasime poole ajast Kristiinaga filmi, täitsa tore lend oli.
Praegu istun Frankfurdi lennujaamas, 2 tunni pärast läheb lend SAO PAOLOSSE!!!!, ägee. :D Aga kui me istume praegu õiges kohas (loodetavasti) siis polnud üldse raske orienteeruda, leidsime kohe selle koha üles suht. Aga kurat ma olen Saksamaal ju, ma lähen ostan ühe õlle ja löön ID-kaardi müüjale näkku :)

vähem kui tunni aja pärast läheb lend Frankfurti, sealt Sao Paolosse ja lõpuks Rio de Janeirosse, kuidagi läheb veel Palmasesse ka aga see sealgub kohapeal :D


enda arust närvi pole aga kui püüdsin lehti kausta vahele panna siis tekkisid ''kerged'' raskused

See ei aita üldse et Kristiinaga suhtlen praegu (teine Brasiiliasse minev õpilane), aina erksamaks muutun siin.

11 tunni pärast hakkan sõitma Tallinna poole....ei ole üldse ärevil praegu , mmmmkm :D Veab kui saab tunnikesegi magada!

Ainult 1 päev veel jäänud, öösel oli üsna raske magada :D

Sain teada et arvatavasti pean 20. kooli minema, vendadel kool käib juba seal

Ei nojah, umbest 4 päeva jäänud, närv hakkab sisse tulema.