Koolist siis lugusi. Samal ajal kui poliitikud käisid vestlemas, siis mu taga istuv tüdruk hakkas laulma seda laulu ''hei I just met you and this is crazy'' oma sõbrale väga vaikse häälega. Vaatasin korra selja taha ja mõlemad hakkavad naerma. Algul ei saanud midagi aru aga siis minut-kaks hiljem küsib mu numbrit :D Pärast kui poliitikud olid lahkunud, olime ikka aulas edasi ja õpetajad küsisid mingeid küsimusi. Ma arvan et midagi sellist nagu kuidas tundus? ja oli huvitav? jne. Pole tähtis aga istusin ühe tüdrku kõrval jälle. Pole temaga sõnagi rääkinud ega mitte midagi ja järsku hakkab mu põlve kõditama :D (kardan täiega muidu seda).
Klassis on õpetaja-õpilase suhe niii teistsugune. Kui Eestis on nagu õpetaja ikka palju tähtsam jne siis siin jääb selline tunne nagu õpilased oleksid ''bossud'' või õpetaja oleks pigem nagu sõber. Näiteks jalutas kirjanduse õpetaja laudade eest läbi ja siis üks õpilane eestpingist andis talle lihtsalt laksu vastu perset. Ja mitte vaikselt et äkki kogemata vaid ikka laia käega täiega kohe (mõlemad olid naissoost muidu). Õpetaja pole sellest nagu välja teinudki ja läks tagasi tahvli juurde. Huvitav mis meie kallis õpetaja Ilves teeks selle peale :D. Siin vahetunde kui selliseid ei ole. Tunni lõpus on selline väike 5 mindine aken kus õpetajad vahetavad klasse aga õpilased koridoris ei tohi olla! Ainult kell 10.00 hakkab väike 20 mindine paus ja kell 13.00 on tunnine lõunapaus.
Klassikaaslased on väga muhedad. Aitavad mul keelt õppida ja õpetasid uue kaardimängu isegi selgeks. Väga sõbralikud. Kutsuvad mind igale poole ja uurivad millal saaksin välja tulla jne.
Ma tean, et see kommentaar on nüüd väga hilinenud aga... appi kuidas ma naerma hakkasin selle peale kui püüdsin ette kujutada, et keegi Ilvesele sõbraliku pepulaksu annaks :P (ma SÜG-i vilistlane)
ReplyDelete