Täna tuli üks väike poiss mu juurde ja ütles midagi portugali keeles. Vend hakkas kõrval naerma ja tõlkis mulle, et poiss ütles: ''Kas sellel poisil on juuksed?'' Tuleb välja siin on isegi minu juuste pikkused juuksed väääga imelikud !! Aa ja siis üks tüdruk tuli meie juurde kui kuulis meid inglise keeles rääkimas, küsis siis et kas me oskame portugali keelt ja kui vend vastas jaatavalt, jalutas ta väga pettunud näoga minema :D

Vaikselt hakkab see esimene monent üle minema, kus kõik on uus, huvitav ja eksootiline. Kerge rutiin ka tekkimas, et kooli-koju-trenni-koju-magama. Igapäev palju uut ei koge ega näe enam. No ütleme et viimastel päevadel pole aega ka olnud selle jaoks eriti. Nüüd on nädalavahetus tulemas ja vaatab mis siis saab. Perega läheme kuskile üritusele homme ja sõbrad kutsusid ka kaubanduskeskusesse ja baari (sinna võib minna 16 aastaselt) ja üldse linna peale ''tšillima''.

Perest ka siis natuke lähemalt. 2 Venda. Victor (12) ja Eduardo (16). Noorem on selline tüüpiline 12 aastane ikka, energiline ja jutustab aga ta oskab olla ka kui vaja. Mulle pole siiamaani kunagi närvidele käinud. Eduardo tundub pigem selline vaiksem. Käib iga päev jõusaalis. Muidu on täitsa muhe ja ajab normaalset juttu. Ema, Tania, on nagu ema ikka. Ei oskagi midagi erilist öelda kuigi vanema-lapse suhe on täiesti teistsugune. Vahest meenutavad vanemad pigem parimaid sõpru kui midagi muud. Kõigest ollakse väga avatud ja räägitakse hästi palju ja enne magamaminekut antakse nukke või kallistatakse vms. Imelik natuke vaadata :D Isa, hehee see on küll mingi energiapomm. Teda on küll väga vähe näha et ta töö pärast tavaliselt esmaspäevast-reedeni kuskil reisil vms aga kui teda kohtab siis alati tuleb juurde, annab kätt, patsutab selja peale, räägib mingi pika jutu maha ja siis lõppu alati ''bom?''. Mis tähendab ''hea'' või ''hästi''. Ta oma sõpradega on ka pigem nagu mingi teismeline kui täiskavanu, et teevad lolle nalju (mõistuse piires ikka) ja on hästi elavad kuidagi. Polegi rohkem erilist rääkida. Täitsa normaalne pere ja olen üsna rahul siin :)

Koolist siis lugusi. Samal ajal kui poliitikud käisid vestlemas, siis mu taga istuv tüdruk hakkas laulma seda laulu ''hei I just met you and this is crazy'' oma sõbrale väga vaikse häälega. Vaatasin korra selja taha ja mõlemad hakkavad naerma. Algul ei saanud midagi aru aga siis minut-kaks hiljem küsib mu numbrit :D Pärast kui poliitikud olid lahkunud, olime ikka aulas edasi ja õpetajad küsisid mingeid küsimusi. Ma arvan et midagi sellist nagu kuidas tundus? ja oli huvitav? jne. Pole tähtis aga istusin ühe tüdrku kõrval jälle. Pole temaga sõnagi rääkinud ega mitte midagi ja järsku hakkab mu põlve kõditama :D (kardan täiega muidu seda).

Klassis on õpetaja-õpilase suhe niii teistsugune. Kui Eestis on nagu õpetaja ikka palju tähtsam jne siis siin jääb selline tunne nagu õpilased oleksid ''bossud'' või õpetaja oleks pigem nagu sõber. Näiteks jalutas kirjanduse õpetaja laudade eest läbi ja siis üks õpilane eestpingist andis talle lihtsalt laksu vastu perset. Ja mitte vaikselt et äkki kogemata vaid ikka laia käega täiega kohe (mõlemad olid naissoost muidu). Õpetaja pole sellest nagu välja teinudki ja läks tagasi tahvli juurde. Huvitav mis meie kallis õpetaja Ilves teeks selle peale :D. Siin vahetunde kui selliseid ei ole. Tunni lõpus on selline väike 5 mindine aken kus õpetajad vahetavad klasse aga õpilased koridoris ei tohi olla! Ainult kell 10.00 hakkab väike 20 mindine paus ja kell 13.00 on tunnine lõunapaus.


Klassikaaslased on väga muhedad. Aitavad mul keelt õppida ja õpetasid uue kaardimängu isegi selgeks. Väga sõbralikud. Kutsuvad mind igale poole ja uurivad millal saaksin välja tulla jne.

Inimesed kõnnivad väga aeglaselt siin. Kogu aeg olen neist mitme sammu võrra ees ja jälle pean korra seisatama. Püüdsin ka nende moodi aeglaselt jalutada aga ennem kadus tasakaal ära :D

Iga päev on lõunaks riis ubadega. IGA PÄEV. Alguses oli veel ok ja maitse polnud ka kõige hullem aga see hakkab väga ära tüütama. Vaikselt hakkavad teised toidud ka vastu käima et maitsev on küll aga kõhuga pole lood kõige paremad :/. Eile valutas lausa aga hommikuks oli õnneks parem.

Eile oli tore. Ema tuleb koju ja proovime niisama mingit juttu ajada vms ja järsku : ''aa ja sa lähed homme kooli'' kena üllatus oli suht :D Läksime siis poodi ja ostsime mulle selle kooli t-särke (mida peab koolis kandma, koolivorm nagu), vihiku ja pastakaid. Öösel ei saanud üldse magada. kogu aeg ärkasin üles ja mõtlesin et nüüd olen sisse maganud aga tegelt olin alles pool tundi-tunni maganud vms. Hommikul oli ka närv sees. Kõige hullem polnud aga kõhus keeras kenasti. Jõudsime siis kooli ja kui oma klassiukse ette jõudsin (nagu teised ootasid ukse taga kuni see lukust lahti tehti) ja põhimõtteliselt joosti tormi mu pärast. Kõik mu ümber kes oled, kust tuled jne. Tegelt kui ma nüüd mõtlen siis kõik tüdrukud käisid aga poistest võibolla 1-2 ainult. Enamus küsimused olid portugali keeles niiet midagi aru ei saanud aga õnneks on klassis (neid oli umbes 25 vms kui õieti lugesin) 3-4 tükki selliseid kes natukene inglise keelt ka oskasid ja siis tõlkisid kogu aeg. Nad olid vist mõni aeg tagasi kambaga Iirimaale läinud kuuks ajaks keelt õppima ja ju siis midagi oli kasu ka sest teised ei oska sõnagi rääkida. Läksime siis klassi ja alustasime palvetamisega. Nu ma jälle lolli näoga vahin kuskile ja midagi ei oska teha. Püüdsin inimesi kokku lugeda. Istusin kuskile suvalisse kohta maha ja kohe pandi kõik teed mu ümber kinni. Et seal on üksikud lauad ja neid on kerge liigutada. Õpetajal tekkis ka raskusi minu juurde pääsemisega. Paar minutit sain teisi ka jälgida ennem kui õpetaja rääkima hakkas ja KÕIK ainult kallistasid ja kätlesid ja tegid põse peale musi ja lennutasid üksteist ringi ja muud sellist. Väga naljakas oli. 1. tund oli füüsika. Õpetaja oli äge isegi, midagi küll ta jutust aru ei saanud aga oma kehahoiakuga ja suhtlusviisiga tundus täitsa muhe. Tunnis karjuti häästi palju ja joosti ringi. Vahest oli küll selline tunne et korda kui sellist pole olemaski aga oli ka hetki kus kõik istusid vaikselt. Millegipärast rääkisime selles tunnis kasvuhoone efektist. 2. tund: geograafia. Rääkisime Venemaast nimelt Gorbatšov-st ja Jeltsin-st midagi väga uut polnudki. Kõik ikka minu ümber ja tahtsid rääkida. Mõned poisid ka julgust kogunud :D. Siin on kord nii et õpetajad vahetavad klasse, mitte õpilased. 3. tund: kirjandus. Ikka kõik ainult puudutavad v kallistavad ja mind ka juba siis. Näiteks üks neiu tuli, võttis mult käest kinni ja tiris õpetaja laua juurde ennast tutvustama. Ja ta ikka hoidis mult käest 3-4 minutit kindlasti et terve aja kuni ma õpetajaga suhtlesin. Peale seda tundi kogunesime kõik aulasse sest täna oli eriline päev. Nimelt on linnapea valimised tulekul ja täna käisid kandidaadid küsimustele vastamas. Alguses oli üsna igav, midagi pole aru saanud aga siis järsku hakkavad kõik naerma ja nägin et üks poliitikutest läks näost väga punaseks ja hakkas nutma (no mitte täiega aga ikka pisar tuli :D ) pärast mulle üks ingliskeelt enam-vähem kõnelev neiu mainis et ta pani lihtsalt nii puusse oma kõnega/vastusega kui sai aga ma pole täpsemalt uurinud. Peale seda läksin korra koju lõunat sööma (lõuna on tähtsaim toidukord päevas muidu ja peaaegu kõik käivad kodus söömas) Peale lõunat uuesti kooli aga selleks ajaks olid inimesed juba natuke maha rahunenud et ring jäi väiksemaks jne. Ja oligi enam-vähem nii see päev, praegu olen täitsa väsinud ja lähen kohe magama aga mõned naljakad lood on veel ja ju teinepäev kirjutan nendest siis.